Andmebaasi koostamisel on kasutatud kõiki peamisi Liivimaa ajalugu kajastavaid publitseeritud allikakogumikke – Liivi-, Eesti- ja Kuramaa ürikutekogu, Liivimaa seisustepäevade materjale, Tallinna ja Riia magistraadi erinevaid arveraamatuid, Liivimaa mõisate ürikutekogu jms. 16. sajandi osas on lisatud hindu ka publitseerimata ainesest – erinevatest arveraamatutest ja Tallinna kemmerei arvetest. 
Hetke seisuga sisaldab andmebaas ligi 2500 hinda, kuid tulevikus nende hulk kindlasti kasvab. Hindade valikus on esindatud niihästi toiduained ja joogid kui ka mitmesugused koduloomad, kiriku- ja argiesemed ning rõivad ja jalanõud. 

Hindu võrreldes tuleb arvesse võtta nende dünaamikat, mis oli põhjustatud niihästi majanduslikest ja demograafilistest kõikumistest kui ka keskajal toimunud inflatsioonist. 1420. aastate alguse ebaõnnestunud mündi- ja maksureformi tagajärjel kujunes välja varasemast mõnevõrra erinev ja lihtsam rahasüsteem (vt linki rahaarvestuse juurde). Lisaks kohalikele nimiväärtustele väljendati Liivimaal hindu ka rahvusvahelises valuutas – hiliskeskajal peamiselt Reini kuldnates ning 16. sajandil üha sagedamini taalrites.

Andmebaas kajastab peamiselt publitseeritud allikates kajastatud keskaja Liivimaa hindu 13.–16. sajandist.